Algset alumiiniumhüdroksiidi nimetatakse ka looduslikuks mineraalpulbriks ja selle kolme komponendi sisaldus moodustab suurema osa. Paremates tehiskivides on selle sisaldus 30%. Polüestervaigu baasmaterjalina lisades alumiiniumhüdroksiidi ja keskkonnakaitsevärvi, on tehiskivi pinnatekstuur väga tugev. Suure imporditud seadmete tootmisliin on stabiilne, partii värvierinevus väike, materjaliosakesed on peened, tunne on siidine, UV-kindlus on hea ja see tuhmub. Nende hulgas tugineb tehiskivi leegiaeglustaja kolme veemolekuliga alumiiniumhüdroksiidile, mis ei tekita pürolüüsi ajal mürgiseid ega söövitavaid gaase. Pürolüüsi ajal neelab see soojust ja eraldab veeauru.
Kui kasutatava alumiiniumhüdroksiidi sisaldus on kuni 30% ja võrgusilma arv on ühiku osakeste suuruse mõõtmiseks, kui see on kuni 2000 võrgusilma, on selline tehiskivi hea kvaliteediga. Mida suurem on võrgusilma suurus, seda peenem on osake või pulber. Kui see on integreeritud loomupärasesse ainesse, seda kompaktsem on molekulidevaheline struktuur, poore ja lõhesid põhimõtteliselt pole, seega õli või mõned suhteliselt määrdunud lisandid, mustus, ei imbu kergesti läbi. Pinnalt, millel pole poore ja lõhesid, saab eemaldada ka kangekaelseid plekke, näiteks suitsujälgi, õli. Pooride ja lõhede puudumisel pinnal ei saa hallitus, bakteriaalne süda ja muud mikroorganismid ellu jääda, nähtav järjekorranumber ning keskkonnakaitse ja sanitaartingimused on samuti väga olulised.
Alumiiniumhüdroksiidi lisamine võib muuta tehiskivi kompaktsemaks, nii et see on väga vastupidav ja nagu mõned lisandid või mustus, ei ole see kergesti tungiv.
Postituse aeg: 15. aprill 2020