Aktiveeritud alumiiniumoksiid ja molekulaarsõel

Aktiveeritud alumiiniumoksiid ja molekulaarsõel näevad välja sarnased (mõlemad on väikeste sfääriliste helmeste kujul), teostavad sama protsessi (adsorbeerivad materjali molekulaarsel tasandil) ja mõlemal on regeneratiivsed omadused (materjali saab taaskasutada, kui kuivatusaine on saavutanud oma mahutavuse), kuid need on kaks täiesti erinevat toodet. Seega on küsimus selles, kuidas nad nii paljude sarnasuste kõrval erinevad?

Hea alguspunkt on see, millest need on tehtud. Aktiveeritud alumiiniumoksiid on valmistatud väga poorsest alumiiniumoksiidist, molekulaarsõel aga kristallilistest metall-alumiinosilikaatidest. See tähendab, et molekulaarsõela poorid saab vormida kindla suurusega, mida tavaliselt nähakse suurustes 3A, 4A, 5A ja 13X, samas kui aktiveeritud alumiiniumoksiidi pooridel pole kindlaid suurusi. See tähendab, et molekulaarsõela saab kasutada teatud suurusega molekulide eraldamiseks üksteisest, näiteks ammoniaagi eemaldamiseks maagaasivoogudest.

Rakenduse seisukohast on nende erinevus järgmine. Aktiveeritud alumiiniumoksiidil on tõeliselt tugev vee adsorptsioonivõime, see suudab adsorbeerida palju rohkem vett kui molekulaarsõel, mis teeb sellest väga kasuliku materjali õhukompressorites või teatud maagaasi töötlemise rakendustes. Materjali vastupidavus võimaldab sellel taluda suurt rõhku ja kõrget õhuniiskust.

Aktiveeritud alumiiniumoksiid ei suuda adsorbeerida suurt hulka materjale ega eraldada teatud molekule üksteisest nagu molekulaarsõelad, mistõttu see on ebaefektiivne sellistes protsessides nagu etanooli dehüdratsioon. See on nii, sest aktiveeritud alumiiniumoksiid suudab adsorbeerida nii etanooli kui ka vee molekule ja seega ei toimu eraldumist.

Molekulaarsõel ei pruugi küll nii palju vett imada, aga kui on vaja vee hulka vähendada väga madalale, kuni 0,1 ppm-ni, siis on molekulaarsõel teie valitud absorbent, sest seda ei suuda teised adsorbendid peale molekulaarsõela teha.

Molekulaarsõela saab kasutada ka teatud molekulide eraldamiseks üksteisest tänu nende pooride suuruse kohandamisele. Näiteks saab etanoolist eraldada vett ning maagaasivoogudest süsinikdioksiidi, ammoniaaki ja suuremaid süsivesinikke, mida aktiveeritud alumiiniumoksiid ei suuda või ei suuda sama efektiivsusega.